Kui rääkida laadimisjaamade ehituse poolest Euroopa kõige progressiivsemast riigist, siis 2022. aasta statistika kohaselt on Holland Euroopa riikide seas esikohal, kokku 111 821 avaliku laadimisjaamaga üle riigi, mis teeb keskmiselt 6353 avalikku laadimisjaama miljoni inimese kohta. Meie hiljutises Euroopa turu-uuringus oleme aga kuulnud tarbijate rahulolematust laadimisinfrastruktuuriga just selles pealtnäha hästi väljakujunenud riigis. Peamised kaebused keskenduvad pikkadele laadimisaegadele ja raskustele eralaadimisjaamade heakskiitude saamisel, mis muudab nende kasutamise vähem mugavaks.
Miks riigis, kus on nii palju avalikke laadimisjaamu ja nii palju elaniku kohta, on ikka veel inimesi, kes väljendavad rahulolematust infrastruktuuri kasutamise õigeaegsuse ja mugavusega? See hõlmab nii avaliku laadimisinfrastruktuuri ressursside ebamõistliku eraldamise kui ka eralaadimisseadmete paigaldamise tülikate heakskiitmismenetluste probleemi.
Makromajanduslikust vaatenurgast on Euroopa riikides laadimisinfrastruktuuri võrgustike ehitamiseks praegu kaks peamist mudelit: üks on nõudlusele orienteeritud ja teine kasutusele orienteeritud. Nende kahe erinevus seisneb kiire ja aeglase laadimise osakaalus ning laadimisjaamade üldises kasutusmääras.
Täpsemalt öeldes on nõudluspõhise ehitusmeetodi eesmärk rahuldada põhilise laadimisinfrastruktuuri nõudlust turu üleminekul uutele energiaallikatele. Peamine meede on suure hulga vahelduvvooluga aeglaste laadimisjaamade ehitamine, kuid laadimispunktide üldise kasutusmäära nõue ei ole kõrge. See on mõeldud ainult tarbijate vajaduse rahuldamiseks "saadaval olevate laadimisjaamade" järele, mis on laadimisjaamade ehitamise eest vastutavatele üksustele majanduslikult keeruline. Teisest küljest rõhutab kasutuspõhine laadimisjaamade ehitamine jaamade laadimiskiirust, näiteks suurendades alalisvoolu laadimisjaamade osakaalu. Samuti rõhutab see laadimisjaamade üldise kasutusmäära parandamist, mis viitab teatud aja jooksul pakutava elektrienergia protsendile võrreldes nende kogu laadimisvõimsusega. See hõlmab selliseid muutujaid nagu tegelik laadimisaeg, laadimiste kogumaht ja laadimisjaamade nimivõimsus, seega on planeerimis- ja ehitusprotsessis vaja erinevate sotsiaalsete üksuste suuremat osalemist ja koordineerimist.
Praegu on erinevad Euroopa riigid valinud laadimisvõrkude ehitamiseks erinevad teed ning Holland on just tüüpiline riik, mis ehitab laadimisvõrke nõudluse põhjal. Andmete kohaselt on Hollandi laadimisjaamade keskmine laadimiskiirus palju aeglasem võrreldes Saksamaaga ja isegi aeglasem kui Lõuna-Euroopa riikides, kus uue energia levik on aeglasem. Lisaks on eralaadimisjaamade heakskiitmisprotsess pikk. See selgitab Hollandi tarbijate rahulolematust laadimiskiiruse ja eralaadimisjaamade mugavuse osas, mida mainiti selle artikli alguses.
Euroopa dekarboniseerimise eesmärkide saavutamiseks jääb kogu Euroopa turg ka edaspidi uute energiatoodete kasvuperioodiks nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Uute energiaallikate leviku määra suurenemisega peab uue energiainfrastruktuuri paigutus olema mõistlikum ja teaduslikum. See ei tohiks enam hõivata linnade kesksete piirkondade niigi kitsaid ühistransporditeid, vaid tuleks suurendada laadimisjaamade osakaalu sellistes kohtades nagu avalikud parklad, garaažid ja ettevõtete hoonete lähedal, lähtudes tegelikest laadimisvajadustest, et parandada laadimisvõimaluste kasutusmäära. Lisaks peaks linnaplaneerimine leidma tasakaalu era- ja avalike laadimisjaamade paigutuse vahel. Eriti eralaadimisjaamade heakskiitmisprotsessi osas peaks see olema tõhusam ja mugavam, et rahuldada tarbijate kasvavat nõudlust koduse laadimise järele.
Postituse aeg: 01. dets. 2023
